Avalikud privaatsed: eestlaste privaatsus­strateegiad sotsiaalmeedia ajastul

Maria Murumaa-Mengel
Maria Murumaa-Mengel

Privaatsuse ja avalikkuse tasakaal ekraanide poolt vahendatud sotsiaalses ruumis on keerukas teema, mis on täis vastuolusid. Üheltpoolt peetakse õigust privaatsusele üheks baasväärtuseks, mis reguleerib meie suhteid mikro-, meso- ja makrotasandil. Teisalt aga on privaatsus nii abstraktne ja keerukas teema, et inimesed ei suuda kõiki nüansse hoomata ning seetõttu on omaks võtnud „mul pole midagi varjata“ mõtteviisi.

Sotsiaalmeedias saavad ühes „kohas“ kokku kõik need, kes kuuluksid justnagu erinevatesse kindlapiirilistesse kontekstidesse, mille puhul kehtivad kindlad suhtlusreeglid ja kommunikatsioonirepertuaarid. Nii räägitakse potentsiaalse kliendiga ühte moodi, ülemusega teisel viisil, kuid näiteks oma lapse klassijuhatajaga hoopis erineval, kolmandal moel. Sotsiaalvõrgustikes aga on ideaalsed auditooriumid (need, kes jagavad minu väärtusi, on samasuguse huumorimeele ja netiketi tajuga) kõrvuti košmaarsetega (need, kes erinevad minust olulisel määral, sageli omavad minu üle mingisugust võimu). Selleks, et segunenud auditooriumite ja kokkusulanud kontekstidega kuidagimoodi toime tulla, kasutavad ja loovad inimesed kõikvõimalikke privaatsust kaitsvaid strateegiaid.

Strateegiaid saame paigutada mitmele teljele – aktiivsed ja passiivsed, preventiivsed ja reaktiivsed, sotsiaalsed ja tehnilised, jne. Me teame, et nn „tulekustutamine“ on peaaegu alati raskem kui ennetus ja tõepoolest, kõige populaarsemad privaatsust kaitsvad strateegiad on nii individuaalsel kui organisatsiooni tasandil seotud enesetsensuuri ja sisu- või kasutamisaktiivsuse piiramisega. Kuid selle kõrval kasutatakse mitmeid erinevaid selliseid strateegiaid, mis võimaldavad siiski sisu luua ja aktiivselt osaleda, kuid näiteks peita hoopis sõnumi tähendust.

Kommunikatsioonijuhtide jaoks on kindlasti üks olulisemaid aspekte selle keeruka ja mitmetahulise teema juures see, kuidas organisatsiooni liikmed kõik oma individuaalse tegevusega organisatsiooni üldist kuvandit loovad. Kas ja kuidas on võimalik seda potentsiaali rakendada? Kuidas ära tunda ja ära hoida avaliku ja privaatse hägustumisest tulenevaid probleeme? Sellest 3. novembril räägimegi. 

Mõttekojaga „Augud võrgus“ tähistab Eesti kommunikatsioonijuhtide ajakiri „Kaja“ ühtlasi oma neljandat sünnipäeva.

Tutvu mõttekoja päevakavaga: pood.aripaev.ee/kaja-2016

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused