Autor: Helen Külaots • 28. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Small-talk on olnud au sees, sest tekitab vajaduse leida vestluspartneriga ühine sotsiaalselt aktsepteeritav teema, mis võtab suhtluspinge maha ja juhatab teed järgmise teema juurde. Aga kas saaks ka ilma hakkama?id selliste teemade ümber nagu (suve)puhkus, remonttööd või ilm, kuid uuringud näitavad, et sellised pealiskaudsed teemad ei aita ehitada tugevaid suhteid ega muuda kedagi ka õnnelikumaks. Aga miks siis small-talk endiselt moes on? Sest inimesed otsivad selliseid kergeid ühisnimetajaid: small-talki esimene reegel on see, et teema peab olema piisavalt neutraalne. Kuid sellised objektiivsed hallid teemad on surmigavad ega muuda sind meeldejäävaks.i kui sotsiaalselt koordineerijat, korraldati eksperiment-õhtusöök, kuhu kutsuti teineteist mittetundvad inimesed. Uuringu läbiviija arvates keerlevad sellised peod alati kahe põhiteema ümber: kuidas pidu käima läheb ehk millal kõik kohale jõuavad ja millest räägitakse: üldjuhul ei hakka keegi koheselt võõraga kõnelema keerulistest isiklikest teemadest, vaid jutt kipub jääma pealiskaudseks, millega aga kellelegi sügavalt muljet ei avalda.: 1) ilmu kohale õigel ajal, et eksperimendis oleksid kõik külalised võrdsed 2) small-talk pole lubatud 3) lubatud on ainult sügavamõttelised arutelud.