The World is Changing

Millenniuminoored pole enam valmis kuni pensionini ühes kontorikuubikus tööd rügama. Harju mõttega, et mõned sajad või tuhanded eurod tuleb tulevikus igal aastal arstiabile kulutada lisaks sellele, mida riik meile „tasuta“ pakub. Hando Sinisalu toob välja 8 trendi, mis turundusega tegelevaid inimesi ja nende tööd oluliselt mõjutavad, aga millele pole piisavalt tähelepanu pööratud.

Konverentsikorraldajate seas on levinud inside-joke nimega „The World is Changing“. Meil on olnud paar konverentsi, kus kõik esinejad vähemalt korra oma ettekandes seda fraasi mainivad. Loomulikult on neil õigus, aga nalja teeb see, millise õhinaga keskealised mehed igasugustest tehnoloogiavidinatest vaimustuvad. Faksiaparaadi või helikasseti näitamine slaidil tundub neile väga lahe, sest see on sooo yesterday.

„Me ülehindame järgmise kahe aasta jooksul toimuvaid muutusi, kuid alahindame järgmise kümne aasta jooksul toimuvaid,“ on öelnud Bill Gates. Tuleb nõustuda!

Olen nüüd üle kümne aasta konverentse korraldanud ja erinevaid visionääre kuulanud - päris huvitav on seda perioodi aluseks võttes vaadata, mis siis tegelikult muutunud on ja kui oluliselt.

Allpool toon täiesti subjektiivselt välja 8 trendi, mis turundusega tegelevaid inimesi ja nende tööd oluliselt mõjutavad, aga millele pole võib-olla alguses piisavalt tähelepanu pööratud.

1. E-kaubandus on muutunud nii menukaks, et samaks päevaks tihti enam tellimust ei saagi

Veel 3-4 aastat tagasi oli kaubandusjuhid konverentsi vestlusringis e-kaubanduse osas üsna neutraalsel, isegi äraootaval seisukohal. Toodi hulganisti põhjuseid, miks Eestis see massiliseks ei muutu (meil on poed inimeste kodudele lähedal jms). 2016. aasta alguses toimus aga otsekui mingi plahvatus – Selver, Maxima, Coop – kõik tulid välja uute ja korralike e-poe lahendustega ning esmatarbekaupade kojutellimine on muutunud nii menukaks, et samaks päevaks tihti enam tellimust ei saagi.

Kui järjest rohkem inimesi tellib e-poest kaupa koju ja päris poes ei käigi, siis mis saab „kollase sildi“ müügiedendusest? Kas meie toiduainetootjad oskavad ennast e-poes turundada? Oma (reklaami)sõnumi suunamine massidele on muutunud järjest raskemaks, sest inimesed elavad erinevates infoväljades.

2. Millenniuminoored pole enam valmis kuni pensionini ühes kontorikuubikus tööd rügama

Amsterdami Turunduskonverentsi esineja Mark van der Heijden lõi ettevõtte nimega Wanderbrief, mille eesmärgiks on vahendada loovinimestele ajutisi projektipõhiseid töökohti üle maailma. See oli algne plaan. Mark rääkis, et üllatuslikult on tema ettevõtte suurimateks klientideks kujunenud hoopis globaalsed suurfirmad, kes soovivad oma millenniumipõlvkonda kuuluvatele töötajatele leida ajutisi töökohti huvitavates linnades. Sest millenniuminoored pole enam valmis kuni pensionini ühes kontorikuubikus tööd rügama, sõltumata palgast. Noored vajavad vaheldust ja huvitavaid projekte. Ja suurfirmad peavad selliste noorte tööle saamiseks muutuma.

Ka tööjõu osas valitseb globaalne konkurents ja noored liiguvad üle maailma ringi. Õnneks on ka näiteks Telliskivi ja Baltika ärilinnakutes liikvel huvitavaid tüüpe kogu maailmast!

3. Globaalne konkurents - väikese Eesti ettevõtjad peavad rinda pistma maailma suurimatega

Pärnu sanatooriumi A peamine konkurent pole enam Kuressaare sanatoorium B, vaid puhkusepakett Türki. Eesti ärikonverentside peamine võistleja on Soomes toimuv Nordic Business Forum. Alibaba kaudu ostetakse Eestisse tonnide viisi kaupa. Näiteid võib tuua igast eluvaldkonnast. Väikese Eesti ettevõtjad peavad rinda pistma maailma suurimatega. Aga paljudele pole see veel kohale jõudnud.

4. Väikesed ärid hirmutavad suuri

Balticbesti konverentsil ütlesid mitmed esinejad esimest korda avalikult välja seda, mis ammugi juba selge: väikesed ärid ohustavad suuri. Nii Coca-Cola ja L’Oreal kui ka Reservedi moebränd tunnistasid, et kellegi köögis või keldris suure õhinaga valmistatud toode võib reaalselt mõjutada globaalsete suurfirmade äri. Nii et globaliseerumine toob lisaks ohtudele endaga kaasa ka võimalusi.

5. Tervishoid. Miks saab sigarette osta ööpäevaringselt, aga arsti vastuvõtu aega tuleb oodata nädalaid või isegi kuid?

Miks tundub OK maksta kontserdipileti eest 60 € ja kulutada puhkusereisile 500 €, aga arsti visiiditasu tundub röövimisena? Kuna sotsiaalsüsteem pole jätkusuutlik, siis ühel hetkel tuleb harjuda sellega, et mõned sajad või tuhanded eurod tuleb tulevikus igal aastal arstiabile kulutada lisaks sellele, mida riik meile „tasuta“ pakub. Ja see raha tuleb ilmselt mingi muu tarbimise arvelt. Ja siin peituvad suured ärivõimalused. Miks saab sigarette osta ööpäevaringselt, aga arsti vastuvõtu aega tuleb oodata nädalaid või isegi kuid?

6. Meedia. Kvaliteetajakirjandus, mille olemasolu Eesti väikese turu tingimustes peeti võimatuks, on tasuta ja kohal.

Eile lugesin huviga uut tasuta portaali edasi.org. Minu virtuaalsele lugemislauale kuuluvad veel Poliitika.guru, Geenius.ee, Memokraat.ee ja podcast „Globaalsed eestlased.“ Kvaliteetajakirjandus, mille olemasolu Eesti väikese turu tingimustes peeti võimatuks, on tasuta ja kohal.

Paralleeluniversumis aga õitsevad kodumaised seebiooperid ja ka muidu täiesti kaasaegsed inimesed kirjutavad Facebookis, et „Ärge täna kl 21.30 seda või teist saadet maha magage“, justkui poleks telesaadete järelvaatamist veel leiutatud.

7. Reklaamiraha liigub Californiasse

Mul on vahel vaja oma korraldatud konverentse välismaal reklaamida. Traditsiooniliselt sobiksid selleks turundusajakirjad või portaalid. Maksad 10 000 € ja nädal aega näidatakse kuskil su bännerit ning ilmub suur üle lehekülje reklaam. Kahjuks ei saa aga kunagi kindel olla, kas selline reklaam ka töötab. Kindel saab aga olla selles, et reklaamiarve tuleb ära maksta. Facebookis saan teha reklaami täpselt õigele sihtrühmale, kulutada raha kasvõi 20 € kaupa ja tulemusi on näha koheselt. B2B reklaami osas on traditsioonilisel meedial vaja kiiresti hinnastamise ja mõtteviisi muutust, muidu läheb kogu Eesti reklaamiraha California meediaettevõtete taskusse.

8. Mobile first. Kui teie äri pole mobiilis leitav, siis on see väga suur probleem!

Uskumatult palju on veel veebilehti, mida on mobiilse seadmega raske kui mitte võimatu kasutada. Teatud ärides – näiteks autoremonditöökodade puhul – võib veebis täna veel vabalt leida ka hinnakirju Eesti kroonides! Kui veel 5 aastat tagasi oli Londoni ja Tallinna ühistranspordis reisijaid vaadates võimalik täheldada suurt erinevust – Londonis olid kõik reisijad ninapidi mobiilis ja Tallinnas mitte – siis nüüd on ka Tallinn arengus järele jõudnud ja muutunud „mobiilizombide“ linnaks. Kui teie äri pole mobiilis leitav, siis on see väga suur probleem!

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Martem otsib TURUNDUS- JA ARENDUSJUHTI

Finesta Baltic OÜ

26. veebruar 2018

Viasat otsib TURUNDUSJUHTI

Viasat AS

05. märts 2018