Tanel Kärp: Vaja on luua disainerite Hippokratese vanne

Tanel Kärp
Tanel Kärp

Juba kolmandat aastat kutsub selge sõnumi võistlus märkama lihtsalt mõistetavaid tekste, pilte ja videoid. Selle aasta võistlusele saab töid esitada septembri lõpuni aadressil selgesonum.ee.

Interaktsioonidisainer Tanel Kärp leiab, et sõnumimaailmas ohutuks liiklemiseks on vaja disainerite Hippokratese vannet, ning ootab pikisilmi sõnumi selguse suhtes nõudlikke tellijaid. Tagatipuks märgib ta ära põnevad leiud nii heas kui ka halvas.

Milline sõnum teid viimasel ajal on kõnetanud? Kui palju määras selles ära sõnumi arusaadav vormistus? Või siis vastupidi – mõte jäigi hämaraks?

Ühe suure kaubandusketi toidupoes märkasin puuviljakaalu juures käsku: „KAUP KAALULE PANNA!“ Silme ette tekkis kujutis tigedast rasvase kitliga müüjatädist rusikatega vehkimas. Millest küll selline sõjakus? Väga lihtne sõnum on ära rikutud kohatu vormistusega. Kohatu vormistuse parim näide on aga uue Mustamäe Keskuse suunavad piktogrammid. Need on lahendatud esteetiliselt väga kaunite skulptuursete elementidena, mis aga kaugelt vaadates meenutavad abstraktseid seinakaunistusi ega täida kuidagi oma ülesannet edastada kiirelt vajalikku informatsiooni. Sümboli tuvastamiseks peab seda vaatama õige nurga alt, ning kel nägemine kehvem, sel jääbki tualetis käimata. Hea disain ei pea olema esteetiline kunstiteos, ta peab täitma talle seatud eesmärki.

Kui keeruline või lihtne on luua selget sõnumit, st lihtsat teksti või mõistetavat graafilist lahendust?

Selge sõnumi loomise eeldus on empaatiavõime: oskus astuda adressaadi kingadesse ning kogeda sõnumit läbi tema silmade. Arusaam sellise teguviisi vajadusest on esimene samm õiges suunas, ent toimiva sõnumini on veel tükk maad tööd. Oluline on mõista situatsiooni, kultuurilist konteksti, sõnumi saaja eelnevat teadmust, emotsionaalset seisundit, motivatsiooni, ning sõnumit katsetada, katsetada ja veel kord katsetada.

Kas selget sõnumit väljendab kergemini sõna või pilt/graafika?

Eks ole teada tõde, et hea infograafika võib muuta kaustikutäie statistikat kaasahaaravaks jutustuseks, hea piktogramm eemaldab suunaviidalt keelebarjääri, hea logo esitab ruutsentimeetril terve ettevõtte olemuse. Samas võib pilt teha sõnumi hoopis hägusemaks. Vahetasin just välja oma pesumasina, millel oli režiimivalik esitatud ikoonidena. Aimasin, aga polnud kunagi kindel, mida täpselt see lõngakera, liblikas või lilleõis tähendab. Uuel masinal on ikoonide asemel selged sõnad. Vill. Õrn pesu. Loputus. Milles küsimus? Samas, kui ikoonid selgeks õppida, on ikonograafia sõbralikum, kuna silm tuvastab graafika kiiremini ja inimene leiab vajaliku väiksema pingutusega. Nii et kas sõna või graafika — oleneb kontekstist. Ideaalis sõna ja graafika mitte ei võistle ega korda, vaid täiendavad teineteist, loovad koos tervikliku sõnumi.

Milline on Eesti inimest praegu ümbritsev sõnumite maailm? On selle läbimine ikka veel pigem kontimurdev või saab juba hõlpsamini hakkama?

Arvestades meie üleüldist edu- ja uuendusmeelsust, võiks meie sõnumi- ja disainimaailm olla palju paremas seisus, kui ta on. Saame küll mõne minutiga esitada oma tuludeklaratsiooni, ent keskkond selle tegemiseks eksib vist enamiku kasutajasõbralikkuse põhimõtete vastu. Kui ma seitse aastat tagasi tahtsin disainitudengina süveneda kasutajakogemuse (UX) valdkonda, oli Eestis paar tegijat, kelle jutule minna. Vaadates selge kommunikatsiooni seminari või kasutatavuse päeva menukust, on hea meel näha, et teadlikkus on tublisti suurenenud ja oskusedki järele jõudmas.

Vajaka on ka nõudlikest tellijatest. Turg otseselt ei nõua selget sõnumit. Valdkonda arendavad edasi aktiivsed teenäitajad, tahtmine lääne trendidega kaasas käia ning Euroopast tulevad direktiivid. Tarbija kipub ikka pigem iseendas kahtlema, kui oskab tahta, et miski saaks paremini toimida.

Meile suunatud sõnumite hulk kasvab aga metsiku kiirusega. Oleme tehnoloogiliselt mõne aasta kaugusel olukorrast, kus iga tahke pind võib olla digitaalne sõnumikandja. See kõik tuleb ära kujundada. Kujundada nii, et suudaksime selles müras navigeerida ja säilitada kaine mõistus, kuna sõnumid mõjutatavad meid psühholoogiliselt väga. Sõnumite loojatel ja kujundajatel on meeletu vastutus, mida peame hakkama võtma tõsiselt. Vaja on luua disainerite Hippokratese vanne.

Milline valdkond või sektor on üllatanud positiivselt? Kus on kõige enam arenguruumi?

Positiivsed edusammud on teenindussektoris, eriti paistavad need silma panganduses. Eesti väiksus on siin kasuks, käib tihe konkurents klientide nimel. Kuna teenused on sisult sarnased ja nendega pole võimalik niivõrd eristuda, pööratakse tähelepanu kliendi kogemusele teenuste kasutamisel. Näiteks Swedbanki mobiilirakendus on auhinda väärt üllataja, seal on näiteks kiire kontojäägi vaade kasutajale väga käekohane. Ka Telia on üllatuslikult lahendamas klassikalist näidet eriliselt halva disainiga massitarbekaubast — telekapuldist. Ja loomulikult meie iduettevõtted: TransferWise, Pocopay ja teised, kes võtavad suurte mängijate käest turuosa põhiliselt tänu lihtsusele, selgusele ja läbipaistvusele.

Arenguruumi on järelikult seal, kus puudub konkurents: riigisektoris. Proovisin hiljuti kasutada oma digilugu ja võta näpust — tundus, et mulle see teenus küll mõeldud ei ole. Arstil käies kulus kaks kolmandikku ajast ootamiseks, kuni doktor ekraanil nuppusid taga ajab ja linnukesi teeb. Mõni ime, et järjekorrad on kuude pikkused. Arenguruumi on ka suurettevõtetes, kus uuendused on rasked tulema, sest vaja on mitme huvirühma nõusolekut. Disaineri usaldamine võib tähendada mõnele justkui kontrolli loovutamist, vastutajad ei saa enam otsustada oma tihtilugu subjektiivse äranägemise järgi. Aga samas, kasutajale keskendunud disainer kui sõnumi looja on olukorra lahendamiseks just õige pädevusega ja peaks suutma vajaliku muutuse läbi suruda.

Kas olete muutust täheldanud?

Disainereid ja selge suhtluse propageerijaid on hakatud rohkem usaldama ja kuulda võtma, ka suurtes bürokraatiamasinates. Noored koolikaaslased said ühtse selge kujunduse luua tervele Tallinna ühistranspordisüsteemile, ehkki kohati jäid parandused kosmeetiliseks. Väga positiivne üllataja on olnud Maksu- ja Tolliamet, kes on end kommunikatsioonis reformimas kurjast järelevalvajast kasutajakeskseks teenusepakkujaks. Ka ühe meie suurima kontserni Eesti Energia ettevõte Elektrilevi on loonud silmanähtavalt kasutajasõbraliku kodulehe.

Veebi- ja rakenduste disainis on uute tegijate najal kohale jõudnud areng. Võtame näiteks Postimehe uue disaini. Järjest enam on hakatud panustama infograafikale, ehkki arvestades olemasolevate abivahendite hulka, on seda liiga vähe.

Tähtsaim muutus on aga kindlasti see, et ettevõtetesse on tekkimas inimesed, kelle eesmärk on luua tooteid ja sõnumeid kasutajakeskselt. Kunstiakadeemiaski on lõppude lõpuks hakatud õpetama interaktsioonidisainereid, kes loovad selget kommunikatsiooni inimeste, teenuste ja tehnoloogia vahel.

Küsinud Anu Vahtra-Hellat, E-riigi Akadeemia

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Aatrium Sisustuskaubamaja otsib TURUNDUS- JA MÜÜGIJUHTI

Aatrium Sisustuskaubamaja AS

30. november 2017

Bonava otsib KOMMUNIKATSIOONI- JA TURUNDUSSPETSIALISTI

Bonava Eesti OÜ

27. november 2017

Advokaadibüroo KPMG Law otsib TURUNDUSSPETSIALISTI

KPMG Baltics OÜ

03. detsember 2017