Kadi Sumberg: Ükski laps ei peaks suureks kasvama üksinda

Kadi Sumberg koos poeg Manfrediga
Kadi Sumberg koos poeg Manfrediga

SOS Lasteküla fundraiseri Kadi Sumbergi suurim unistus on, et ühel päeval ei ole selliseid organisatsioone nagu SOS Lasteküla enam vaja, vaid igal lapsel on oma pere ja kodu. Loe, millisest toest tunneb SOS Lasteküla kampaaniaid tehes enim puudust ja kuidas saaksid sina, Best Marketingi lugeja, head teha.

Oled SOS Lasteküla fundraiser – mida see tähendab?

Ma ei ole leidnud sobivat eestipärast ametinimetust, kuid sisuliselt on fundraiseri töö annetuste kogumine. SOS Lastekülas kogume annetusi laste abistamiseks – nii nende laste jaoks, kel ei ole võimalust elada koos oma vanematega kui ka riskilaste jaoks, kel on oht jääda ilma oma vanematest. Kogume annetusi, et kodust ja vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lastel oleks meie juures turvalised kodud, kus nende eest hoolitsevad ema ja isa, kes lapse jaoks alati olemas on – nii mures kui rõõmus.

Kuidas sa seda tööd tegema hakkasid?

Eks me iseloom tuleb lapsepõlvest. Mu ema-isa ja vanaemad-vanaisad õpetasid mind väiksena teisi märkama ning aitama. Koolis õppisin nii finantsjuhtimist kui turundust. Kui need nüüd kokku panna, siis see valdkond, kus ma praegu töötan, ongi kõige sobilikum minu jaoks.

Iga positiivne emotsioon, mida saame lastele kinkida, muudab meie enda tuleviku paremaks – kõlab poeetiliselt, kuid nii see on. Tundsin, et oma oskuste ja suhetega saan aidata väga paljusid lapsi just finantsilise poole pealt – mina kogun annetusi, et emad saaksid tegeleda laste kasvatamisega.

Arvan, et ükski laps ei peaks suureks kasvama üksinda. Ja kui lapsel ei ole teisi lähedasi, kes teda aitaks, siis peaks meie kõigi kohus olema anda oma väikene panus laste heaks. Igaüks, nii nagu ta seda kõige paremini teha saab.

Kui palju lapsi SOS Lastekülas elab?

Oleme viimaste aastatega kasvanud – näiteks 2015. aastal tuli meie perevanemate juurde elama 64 uut last, kõige noorem neist oli pooleaastane, ning 2015. aastal elas meie juures 211 vanemliku hoolitsuseta last.

Mille jaoks raha peamiselt kulub?

Mida rohkem lapsi aitame, seda suuremad on meie igapäevased väljaminekud - alates laste toidurahast kuni korras majadeni. Oleme viimased aastad panustanud annetajate abiga ka ennetustöösse läbi SOS peretugevdusprogrammi ja SOS haridusprogrammi. Kokku aitame aastas rohkem kui 600 last

Kui SOS Lastekülal läheb hästi ja meil on palju toetajaid - eelkõige püsitoetajaid -, siis saame võtta ka suuremad kohustused.  Keskmiselt tuleb laps meie juurde 15 aastaks ja me peame olema kindlad, et saame pakkuda neile lastele kodu ja armastavaid vanemaid kuni nende täisealiseks saamiseni.

Miks te eelistate püsiannetusi  ühekordsetele annetustele?

Mõelge enda pere peale, kuidas seal kõik toimib. Iga  pere jaoks on oluline kindel sissetulek, eriti kui ühes peres on 4-6 last. Väga raske oleks vastutada suure pere elektriarve või toidulaua eest, kui sa ei tea, kui suur su järgmise kuu sissetulek on. Nii on ka SOS Lastekülale oluline stabiilne ja planeeritav sissetulek – püsiannetused. Kuna laps on läbi elanud väga palju muutusi, siis meie eesmärk on, et ta rohkem ei peaks kohanema uute olukordade ja inimestega. Meil peab olema kindlustunne, et suudame lapse suureks kasvatada.  Tänu püsiannetajatele on lastel SOS emade ja isade igakuine hool ja armastus ning vajadusel ka erinevate erialaspetsialistide tugi.

Ühekordsed annetused, mis on justkui kingitus, on ka väga vajalikud ja neid kasutame pigem projektipõhiselt. Näiteks remondifondi toetuseks kogume ühekordseid annetusi ja saame just nii palju remonti teha, kui palju koguneb annetusi.

Te olete Eesti suurim ja seega edukaim heategevusorganisatsioon. Mis teid teistest eristab? Kas üldse saab heategevusorganisatsioone omavahel võrrelda?

Arvan, et kõiki heategevusorganisatsioone ühte patta panna ei saa. Kahjuks kiputakse Eestis kõiki finantsiliselt võrdlema. Aga kuidas saab võrrelda asenduskodu loomade varjupaigaga? Ka ettevõtluses ei saa üksüheselt võrrelda tööstust ja teenindust.

Minu arust on oluline erinevus, kas ollakse annetuste lõpptarbija või annetuste vahendaja – kas organisatsioonis töötab sada inimest või üks inimene. SOS Lasteküla on organisatsioon, kes kasutab kõik annetused  laste igapäevaseks eluoluks. Töö lastega eeldab inimeste olemasolu ja päeva lõpuks peab keegi käised üles käärima ja lapsed suureks kasvatama.

Kuidas sa oma töös edu mõõdad?

Minu jaoks on kõige olulisem tulemus, mille heaks ma töötan – kui suudame koguda rohkem annetusi, siis see tähendab ka uute laste tulekut meie juurde..

Ise pean ma oluliseks toimivat süsteemi ja võimalust tegevusplaani pikemaajaliselt prognoosida. See tähendab igapäevast tööd selle nimel, et meil oleks rohkem püsitoetajaid.

Seega on nii, et mida rohkem teil on raha, seda rohkem lapsi saate aidata?

Jah, nii ongi. Kõik viimaste aastate annetused on läinud olemasolevate ja uute laste toetuseks – lisaks Keilale on meil kodud ka Põltsamaal, Narva-Jõesuus ning Juurus. Loodame, et varsti ka Kohtla-Järvel. Lisaks on meiega liitnud pere, kes kasvatab vanemliku hooleta lapsi oma kodus – arvan, et selliseid peresid võiks meie juures veelgi rohkem olla.

Väga loodan, et inimesed toetavad meid ka edaspidi, sest lapsi on palju, kes vajaksid hoolivat ja armastavat pere enda kõrvale.

Kas abivajavate laste arv kasvab, kahaneb või püsib aastate lõikes sama? Miks?

Laste arv asenduskodus püsib jätkuvalt tuhande lapse ringis. Senikaua kui me ise ei panusta ennetustöösse ehk riskiperede abistamisse, ei vähene ka abivajavate laste arv. Kui soovime muutust, tuleks rohkem tegeleda põhjustega.

Meie ennetusprogrammides ma näen, et riskiperede emad ja isad ei ole ise kogenud head lapsepõlve. Ja head mitte materiaalses, vaid just hoolitsuse ja tähelepanu mõttes – meil on kogu aeg nii kiire, et ei märkagi, mida lapsed teevad. Lapsele kaasa antavad väärtushinnangud tulevad vaid läbi otsese suhtlemise, mitte raamatutarkusest.

Kes on need lapsed, kes teie juurde tulevad?

Lapsi me ei vali ning kui kohalik omavalitsus pöördub meie poole, siis alati vaatame oma võimalused üle – kas meil on peresid, kuhu need lapsed sobituksid. Proovime nii palju lapsi aidata, kui palju on meil rahalisi võimalusi ja inimesi.

Kas ja kuidas Best Marketingi lugejad teid aidata saavad? Millist abi või oskusi vajate?

Konkreetseid asju välja tuua on väga keeruline, sest ise ei oska kõike ju küsida. Siinjuures tahaks tänada Best Marketingi, kes pakub meile võimalust külastada konverentse. See on meie jaoks suur asi, et saame oma tavakeskkonnast välja ja häid mõtteid kuulata.

Heategevuse juures on kõige olulisem sisemine soov aidata. On suur vahe, kas ma pean ise kontakti otsima või head teha sooviv ettevõte otsib ise meid üles. Kui soov head teha on olemas, siis alati leiame koostöö, kus kõik osapooled on rahul.

Seega võiks igaüks iseenda sisse vaadata ja mõelda, milline soov aitamiseks on  – kas konkreetse ajaraamistiku sees või projektipõhiselt.

Sel aastal soovime välja töötada vabatahtlike kaasamise projekti annetuste kogumisel ning SOS Lasteküla tutvustamisel erinevatel avalikel üritustel. Ootame toredaid ideid, kuidas seda loovalt ja huvitavas võtmes teha, mille peale me varem pole tulnud.

Kuidas su kogemus agentuuridelt töö tellijana seni olnud on? Kas on nii et maksvat klienti võetakse ikkagi tõsisemalt?

Vabatahtliku tööga on üldises plaanis alati sama – tasuta tööd saavad olla kas projektipõhised või mingi konkreetse ajakavaga. Pikemaajaliselt üldiselt need ei toimi, sest raha maksvad kliendid on ikka eespool. Väga positiivsed kogemused on ettevõtetega, kes pakuvad oma tehnilisi lahendusi – kas uudiskirja platvormi või annetuste kogumise süsteemi näol.

Millised on su töös suurimad väljakutsed?

Alguses oli suurim väljakutse püsiannetuste leidmine. Eestlane oli ühekordne annetaja ning püsiannetusi tehti väga vähe. Paari aastaga olen näinud positiivset muutust ja see rõõmustab. Täna on lisaks annetuste kogumisele väljakutseks ka emade ja isade leidmine, sest lapsi, kes vajavad uut kodu, on palju. Õigete perevanemate puudumine tähendab kahjuks ka vähemate laste aitamist.

Meie ennetustöö, mida saame teha peamiselt välismaalt kogutud annetuste abil, on suunatud riskilastele. Erinevalt meie põhjanaabritest ei saada meil  veel kahjuks ennetustöö olulisusest aru. Oma töös näeme, et lapse äravõtmine oma bioloogiliste vanemate juurest ei lahenda tegelikku probleemi. Ainult tagajärgedega tegeledes oleme lõpuks olukorras, kus meil on palju katkisi lapsi ja täiskasvanuid – nende n-ö ravimine on aga juba palju keerulisem ja nõuab oluliselt enam ressurssi.  Vanematele, kes sageli kas keerulise lapsepõlve või vajalike eeskujude puudumise tõttu ei oska oma lapse vajadusi märgata, tuleks seda õigeaegselt õpetada. Riskilaste vanematega rääkides olen aru saanud, et kui vanem ise väiksena ei ole kogenud hoolt ja armastust, siis suurena ei oska ta seda ka oma lapsele edasi anda.

Teil on tulemas uus kampaania, räägi sellest palun lähemalt.

Oleme ette valmistamas kampaaniat SOS emade ja isade leidmiseks.  Selleks oleme endale appi palunud vahvad ja asjalikud lapsed,  sest lapsed teavad ju kõige paremini, milline üks hea ema või isa oleme peab.  Soovime  leida  üles kõik head inimesed, kes kaaluksid vanemliku hoolitsuseta lastele kodu pakkumist. Kampaania eesmärgiks on jagada muu hulgas infot ka selle kohta, et  SOS emaks või isaks hakkamisel ei pea tingimata meie poolt pakutavasse koju tulema, vaid seda saab teha ka oma isiklikus kodus.

Mis on kampaaniat tehes kõige keerulisem?

Kõige olulisem on meediapindade leidmine. Ma ei pea kõige õigemaks annetajate raha eest meediapinna ostmist. Seega saame olla just nii nähtavad, kui palju pakutakse meile tasuta pindu. Siin saaks küll iga ettevõte meie üleskutset jagada ja ehk aitab see Eestimaal kõik potentsiaalsed perevanemad üles leida, et lastel oleks kodu.

Kuidas sulle tundub, kas Eesti inimesed tahavad head teha ja teisi aidata?

Aastaid tagasi oldi sõnades suuremad aitajad kui nüüd. Eks me elu-olu läheb ka paremaks ja aidatakse aina rohkem. Kuid ühte võib küll öelda – inimesed, kes on ise raskusi tundunud, on vahel isegi heldemad abistajad kui need, kel endal on ehk suuremad võimalused aidata. 

Mis sa arvad, kui oluline on tänapäeval LinkedInis või CV-s mainida, et tegeled ka heategevusega? Kas meie tööandjad on piisavalt küpsed, et seda hinnata?

Vabatahtlik töö toob kõige paremini välja inimese väga olulised isikuomadused – kohusetunde, initsiatiivikuse ja kohanemisvõime. Seega, vabatahtlikud, kes on pikemalt ühe organisatsiooniga seotud olnud, võiks seda kindlasti oma CVs välja tuua koos töö kirjeldusega.

Välismaal onttevõtete seas uueks trendiks oma töötaja näiteks pooleks aastaks heategevusorganisatsioonile nn „tasuta välja rentimine“ .

Miks peaks üks ettevõte heategevusega tegelema?

Vanemliku hooleta lapsed on justkui meie kõigi lapsed – neil ei ole kedagi teist, kes nende eest seisaks ja hoolitseks.  Seega võiks igaüks meist mõelda, kuidas tema saab lapsi aidata. Lapsed on meie tulevik.

Kas te olete valmis võtma vastu ka muud peale raha? Näiteks riideid, teatripileteid, reise?

Oleme igasuguse abi eest tänulikud. Märksõnaks on aga perekesksus. Näiteks  grupiviisilised teatri külaskäigud jäägu lasteaia või klassiekskursiooni pärusmaale. Pere võiks saada  ise valida, kuhu teatrisse ja millal neile sobib minna. Perega koos veedetud aeg on kõige väärtuslikum ja ühendab. 

Mis su kõige suurem unistus on?

Unistama peab suurelt – soovin, et ühel päeval ei ole selliseid organisatsioone nagu  SOS Lasteküla enam vaja, vaid igal lapsel on oma pere ja kodu. Soovin ka, et hakkaksime probleeme varem märkama ja ennetama. Selle nimel peab aga väga palju tööd tegema ja kindlasti võtab see palju aega, et nii suuri muutusi ühiskonnas läbi viia.

www.sos-lastekyla.ee

Võta ühendust:

Kadi Sumberg
SOS Lasteküla fundraisingu ja kommunikatsiooniosakonna juht
kadi.sumberg@sos-lastekyla.ee
Tel +372 656 6959
Mob +372 510 6501

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

JOTEL LTD is looking for a SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

16. november 2018