8. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas inimesed ostavad klounidelt?
TLÜ kommunikatsiooni instituudi lektor Tiina Hiob kirjutab: "Huumorit on reklaamieesmärkide teenistuses rakendatud ikka ja alati. Ometi on just tugevad reklaamipraktikud olnud läbi aegade huumori rakendamise suhtes manitsevad skeptikud. Kahtlusteta võib toetada seisukohta, et kui juba nalja tegemise teed minna, siis on abiks tootega seotud huumor. „It’s all right to be a clown if you are connected with a circus.”(J. S. Grey).".
Hoides jõudumööda silma peal sellel, mida reklaamitööstuse siseringis räägitakse ning ka laiemale ringile kirjutatakse, olen märganud, et aeg-ajalt manitsetakse huumori kasutamisel reklaamides olema ettevaatlik. Reklaamiinimestest on teiste seas sõna võtnud Asko Künnap („Eesti reklaamimaastik on anekdootide lõksus“, EPL, 20.03.2010) ja Kent Raju („Huumor reklaamis peab olema asjakohane“, ÄP, 02.05.2006). Hiljuti kritiseerisid pullitegemist Magnus Lužkov („Ärge ostke sihtgruppi alavääristavat reklaami“, Best Marketing) ja Siim Püttsepp ("Rahvuslik reklaamiauhind on pullimeeste mõõduvõtu koht", "Nalja müüt reklaamis", Best Marketing).
Tänavuse Kuldmuna ühe žürii esimees Joel Volkov manitses žürii liikmeid huumoriapellatsiooniga reklaame äärmise ratsionaalsusega hindama, et mitte end naljast asjatult pimestada lasta. Sest see on kerge juhtuma.
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!