11. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suvepäevade planeerimist alusta mõtlemisest, mida just praegu su kolleegidel kõige enam vaja on. Püüa olla nagu arst, kes esmalt uurib põhjalikult patsiendi sümptomeid: milline on patsiendi olukord ja vajadused. Kas on vaja peale pingelist tööd ja eesmärkide saavutamist lihtsalt auru välja lasta, teineteist paremini tundma õppida, erinevate üksuste ühendamisel meeskonnatööd arendada või hoopis tähtsustada perede toetust, kaasates suvepäevadele ka pereliikmeid. Sellest vajaduse kaardistamisest saabki alguse õnnestunud suvepäevade planeerimine ja korraldamine. Teha tasub suvepäevi aga rõõmu ja lustiga, et kolleegid sinna tõesti tulla tahaksid, mitte lihtsalt linnukese pärast töökalendris.

Kui eesmärk paigas, saab hakata ideed edasi arendama. Kas viia läbi ühepäevane üritus või võtta aeg maha terveks nädalavahetuseks? Kas üritus toimub peredega või ilma? Loomulikult sõltuvad valikud ka eelarvest, kuid eelarve üksi ei ole aluseks õnnestunud suvepäevadele ega taga alati ürituse eesmärkide täitmist. Nii võib ühepäevane hästi planeeritud ja organiseeritud suvepäev anda olulisemalt paremat tulemust kui kolmepäevane laialivalguv üritus.