21. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vähem on küsitud, kas see legend oli osa nutika produtsendi meediamanipulatsioonist, mis aitas võimendada toonast briti popi antikeha õigele sihtrühmale õige nurga alt. Ilmselt pole ma ainus, kes on kindel, et… loomulikult oli. Brittidel on teater veres.

Rääkides meisterlikult komponeeritud meediamanipulatsioonidest “meelelahutustoote” - kui kasutada ainsat, ent sobimatut üldnimetajat - turuletoomisel, siis Eestis on neid olnud vähe. Ja seda mitte põhjusel, et meedia oleks kuidagi liiga läbinägelik. Viimastest õnnestunud näidetest tasuks mainida äsjalõppenud valimisperioodil eetrisse paisatud Laura lugu “Võid kindel olla”, aga siin kerkib küsimus, kumb võitis enam: artist või erakond? Teist nägin äsja telekast - Maimiku-Tolgi tüli Kormoranide filmi eetrisselaskmise õiguse pärast. Saab näha, kas olen Maimiku meediatalendi austajana tema suhtes ka piisavalt empaatiline… Kolmandale aga tahaksin pühendada järgnevad napid read.