14. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mihkel Pillak: "Ärge sööge roosat lund!"
Te kindlasti pahandate, aga ma hakkan rääkima ühest asjast, mida on terves meie koduvabariigis ja mujal Euroopas väga palju ning millest te kõik praeguseks surmani tüdinenud olete. Jah, see on lumi. Seesama lumi, mida on viimaste talvede jooksul olnud nii vähe, et kolmeaastastele lastele on olnud tarvis internetist lumepilte otsida, et neil tekiks mingigi ettekujutus normaalsest talvest.
Ja oh rõõmu – eelmise aasta lõpukuudel edastas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut pidulikult uudise, et saate oma lume. Ja saate kohe mitme aasta jagu. Ja nii uskumatu, kui see ka poleks, oli neil ka lõpuks õigus. Kogu see valge kupatus sadas taevast alla ja vahelduva eduga tuleb seda tänaseni juurde. Ja ei saa salata - alguses oli tõesti tore ja südantsoojendav vaadata, kuidas tennisepalli mõõtmetega lumehelbed maha sadasid, oli rõõmustav vaadata lapsi lumeingleid tegemas ja näha uniseid naabreid, kes pidid ärkama kell pool neli öösel, et oma auto hangest enne üheksat kätte saada.
Ja sellega lõbu ei lõpe – päris kentsakas on vaadata igal hommikul telekast Sky News’i, BBC ja Reuters’i reportereid, kes värisevad vist juba üle kuu aja sentimeetripaksuses lumes ja seletavad näost kaametena, et terve Euroopa külmub kinni ja sõjaväel oleks nüüd küll viimane aeg tänavatele tulla, et inimesi lume eest kaitsta.
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!