Noored – kas nemad suunavad meid või meie neid?

Kes on tänapäeva noored ja mis neile oluline on? Kuidas saame köita nende tähelepanu ja neid endaga siduda, neile samas liiga tegemata? Ilmselt on need küsimused, milles ei näi midagi uut olevat, kuid mille peale mõtleb iga pank ja ettevõte, mis tegeleb regulaarselt oma toodete ja teenuste arendamisega ja turundab neid ka noortele. Märtsis 2008 toimus Brüsselis noortele suunatud panganduse ja finantsteenuste teemaline rahvusvaheline konverents, mis pakkus mõtteainet noorte kui sihtgrupi teemal ning andis hea võimaluse maailmapraktikate võrdluseks ja analüüsiks. Best Marketingi lugejatega jagab konverentsilt kogutud ideid Hansapanga noortesegmendi juht Piret Põld.Pakkudes oma tooteid-teenuseid noorte sihtgrupile, puutume tavapärasest enam kokku firma ühiskondliku vastutuse temaatikaga. Kuidas siduda omavahel ärilised huvid ja vastutus noorte vastuvõtlikkuse ees ning teha seda nii äriliselt edukalt kui eetiliselt? Kindlasti peame samal ajal silmas pidama nii turunduse seisukohalt edu tagavaid lahendusi kui ka noorte harimist. Ärisektori vastutust kasvava generatsiooni arengu eest ei saa küll panna kõrvuti vanemate ja haridusasutuste panusega, kuid oma roll on siin mängida ka meil. Sageli ei saagi me rääkida otsesest mõjust, vaid harimisest läbi vanemate ja teiste mõjutajate. Millist tulevast (teatud kontekstis juba ka praegust) klienti tahame kujundada ja milliseid arenguid soodustada? Konverentsilt sai kaasa meeldiva teadmise, et Hansapank võib end NPNK brändiga julgelt nimetada ka maailma mastaabis edukaks näiteks noortele suunatud pangandusest. Mitmed lahendused, mida oleme Eestis juba juurutanud, teevad pikemaajalisema panganduskogemusega maades alles esimesi arglikke samme. Kellest ja millest me tänapäeva noorte kontekstis ikkagi räägime? Üks olulisemaid iseloomustavaid jooni praeguse noorte põlvkonna kirjeldamisel on kindlasti vanus. Noorteks peetavate inimeste eapiir on pidevalt tõusmas. Ühelt poolt on see kindlasti tingitud sellest, et noored alustavad iseseisvat elu hiljem ja on seetõttu kauem vanematest sõltuvad. Teisalt aga on enese harimise võimalused muutunud mitmekesisemaks ja sedavõrd paindlikuks, et noored ei raatsi neist loobuda ja end töökohustustega siduda.Inglise kolleeg tõi välja, et 46 protsenti 25-aastastest brittidest toetavad vanemad. Inglismaal on käibel termin BOMAD (bank of mom and dad – ema ja isa pank). Noored abielluvad hiljem, kolmekümnendates eluaastates, ja isegi peale seda toetutakse rahaliselt vanematele. Kolleeg Itaaliast ütles, et nende majandusminister on võtnud kasutusele termini Bamboccioni, mis tähistab täiskasvanud meest, kes ei koli vanemate juurest välja ja käitub nagu teismeline. Noored on üles kasvanud uute tehnoloogiate keskel. Nad on harjunud info kiire liikumise, omavahelise pideva suhtluse ja tähelepanu kiire liikumisega ühelt kanalilt ja teemalt teisele. Nn. multitasking ehk korraga mitme asjaga tegelemine on sellele generatsioonile väga omane. Et uut informatsiooni tuleb väga palju peale, peetakse noori kiirelt tüdinevaks ning kindlasti on oluline arvestada seda tendentsi ka kõikide sellele sihtgrupile suunatud sõnumite juures.Noor tahab tooteid ja teenuseid valides lähtuda oma maitsest ja vajadustest ega soovi oma eelistuste osas järeleandmisi teha. Pigem ongi tänapäeval võimalik rääkida sellest, et noored on kontseptsiooni- ja ideekesksed, kui et teevad valikuid üksikute pakkumiste ja toodete vahel. Visuaalne ja ideeline tervik on see, mis paelub, ja kui sellele lisada avatud suhtumine ning valmisolek areneda, saabki kaardistada noorte tähelepanu köitva turunduse põhiolemuse.Harimine rahaasjades Harimist rahaasjades nii noorte hulgas kui ka üleüldiselt peetakse maailmas oluliseks. Seda suundumust süvendab lisaks laiemale ühiskondlikule vastutusele ka aina leviv trend kulutada rohkem kui teenitakse. Kolleeg USA Citibank’ist tõi oma ettekandes välja globaalse statistika: 43 protsenti ameeriklastest ja 85 protsenti brasiillastest kulutab rohkem kui nad teenivad. Sarnane tendents on aina ilmsem ka Eestis, kus peame samuti tõsiselt jälgima nt. SMS-laenude levikuga seotud arenguid ja sellega kaasnevaid kohustusi, mille ulatust paljud noored tarbijad endale ilmselt ei teadvusta. Kaks kolmandikku Inglismaa tarbijatest arvab, et finantsküsimused on liiga keerulised, et nendest aru saada. On ilmne, et maailmamajanduse hetkeseisu arvestades on järjest olulisem rääkida inimestega finantsasjadest ning just uus kasvav põlvkond januneb selliste teadmiste järele kõige rohkem.Maailmas tehtud uuringud näitavad, et noorte seas tärkav huvi rahateemal on suunatud peamiselt säästmisele ja investeerimisele ning sellelaadset infot saab noor vanematelt, koolist, sõprade käest, pangakontorist ja avalikust inforuumist – internetist, meediast jms. Enim eelistatakse küsida infot vanemate käest, kuid tihti jäävad nemad vastuse võlgu. Sama lugu on kooliga, kuhu adekvaatset ja ajakohast teavet saavad tuua kohale kutsutud spetsialistid. Info saamine sisukatest artiklitest meedias on kõige oodatum ja ka kõige tulemuslikum, eriti kui materjal on kättesaadav interneti vahendusel.Kindlasti toimib ka pangandussektoris sama, mis sotsiaalvaldkonnas – iidolid suudavad olulisi teemasid tihti paremini noorteni viia kui majandusgurud või muud valdkonna spetsialistid. Oluline on noorte suunamine, mida Eestis nt ettevõtlikkuse vallas pakub Tähed Särama programm.