19. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida rohkem on tootja kursis oma kauba kõige peenemate parameetritega, seda raskem on tal mõista inimest, kes sellest tootest suurt mitte midagi ei tea. Tootja ei pruugi isegi hoomata, milliste väärtuste põhjal see väheteadlik tarbija tegelikult oma valiku teeb.

Nii võibki iga oma ala spetsialist sattuda eksperdilõksu - olukorda, kus tema piiritud teadmised takistavad tal mõista selle toote lõpptarbijat.

Üheks kõige klassikalisemaks näiteks eksperdilõksust on olukorrad linnaruumis, kus inimesed on kõnniteede asemel eelistanud oma rajad hoopis üle muruplatside sõtkuda. Arhitektid on linnakeskkonna loonud kahtlemata oma parima äranägemise järgi ning kindlasti näeb kõnniteede sümmeetriline võrgustik maketi peal ilus välja, kuid lõpuks vajab tarbija kõnniteed ikka selleks, et jalutada sinna, kuhu tal vaja minna on. Ja kui kõnniteede paiknemine on ebamugav, leiutab ta mõne muu viisi.Tehniliste seadmete - arvutite või autode - puhul võib müüja isegi kogu südamest hämmastuda kui ostja mõne heade omadustega toote vale värvi pärast ostmata jätab. Aga seda juhtub tihti!Et võimalikust eksperdilõksust mööda hiilida, on mõistlik täiesti uute projektide puhul kaasata reklaamiagentuur töösse juba tootearenduse ja kaubavaliku protsessis.

Muidugi mõista ei ole ka reklaamivaldkond eksperdilõksu sattumise ohust vaba.  Ka meie, reklaamitegijad, peame endale aeg-ajalt meelde tuletama, et me loome reklaame mitte enda kolleegide ja konkurentide ees uhkustamiseks, vaid ikkagi sihtrühma mõjutamiseks, kes valdavalt ei ole reklaamiinimesed.

Kui süvakunstis on tavaline, et kunstniku tippteosest võivad tõeliselt aru saada ainult teised kunstiinimesed, siis reklaami puhul tähendaks niisugune suurteos nurjunud kampaaniat.

Siin ongi koht, kus reklaami tellija ja tegija peavad julgema üksteisele tagasisidet anda, kui tekib tunne, et teine päris täpselt publikuga arvestada ei oska. Reklaamiagentuur peab andma tellijale teada kui tema eesmärkide saavutamiseks oleks vaja korrigeerida väljapanekut ning tellija ei tohi karta tunnistada, kui reklaamitegija ideed tema jaoks liiga kõrgelennulised tunduvad. Sest reklaami tegemine ei ole mitte konveier, vaid orgaaniline koostöö, kus kahe erineva ala eksperdid teineteist täiendavad.

Janar SiniväliReklaamiagentuur Must Muna

Loovjuht