(Sisuturundus) Korralik tootefoto annab positiivse kuvandi kogu ettevõttest

Kuigi nutiajastu on teinud ilusate piltide tegemise kõigile kättesaadavamaks ning muutnud fotograafia paljude inimeste hobiks, on siiski suur vahe sotsiaalmeedias igapäevaelu kajastavate ning professionaalsete toote- ja reklaamifotode vahel. M.A. Studio reklaamifotograaf Martin Hallik selgitab otseturunduse teemalise sarja esimeses loos, kuidas nigel reklaamfoto võib heita kehva varju ka kõike paremale tootele.

„Hea pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna“. Sellel tuntud klišeel on oma tõepõhi all ning seda isegi mitte pildil toimuva põnevuse, vaid tema kvaliteedi osas. Kes meist ei oskaks kalli nutitelefoniga suhteliselt kobedat pilti teha, ent paraku on sellised fotod omal kohal sotsiaalmeedias ja blogipostituses, mitte aga tootekataloogides ja reklaamides. Miks? Vastus peitub detailides. Fotograafi töö on olla loov muuhulgas ka kompositsiooni loomise osas ja ta peab olema orienteeritud erinevatele huvitavatele pildistamise ideedele ja rakurssidele. Fotograaf ei ole enam ainult tehniline pildistaja, vaid ka ikkagi looja, kes annab ka ise tootefotodele lisaväärtust.

Sotsiaalmeedia mõte on vahetu kontakt toote või teenusega, mis näeks välja elav ja realistlik. Ent seal ei pea süvenema niivõrd tehnilistesse pisinüanssidesse ja tolmu ning defektide eemaldamisse, sest fotost ei pea saama trükkida suures formaadis plakateid, kus iga väiksemgi detail välja paistab. Seega peavad toodete reklaamfotod olema veebis levitatavatest reklaamikestest korrektsemalt pildistatud ja töödeldud. Sotsiaalmeedia detailsus peitub siin hoopis toote detailides ja selle esitlemise olulisuses.

Fotograafi töö on olla loov muuhulgas ka kompositsiooni loomise osas ja ta peab olema orienteeritud erinevatele huvitavatele pildistamise ideedele ja rakurssidele. Fotograaf ei ole enam ainult tehniline pildistaja, vaid ka ikkagi looja, kes annab ka ise tootefotodele lisaväärtust.

Teadlik fotograaf pakub kliendile võimalust saada pilte erinevate keskkondade/meediate jaoks olgu tegemist siis Instagrami, mõne muu sotsiaalmeediaga või prindimaterjaliga.

Millest alustada fotograafi valikul?

Hea tootefotograaf on see, kes on valmis panustama oma aega, omab vajalikku tehnikat alates fotoaparaadist lõpetades varjude ja stuudioruumiga ning kellel on ette näidata suurepäraseid referentse. Esimese asjaga tulekski loomulikult pöörata tähelepanu fotograafi senistele piltidele, jälgides portfoolio mitmekesisust, kus võiks igas esitletud tootevaldkonnas olla rohkem kui üks pilt. See näitab piltniku suutlikkust erinevate toodetega hakkama saada, olgu need siis lihtsamad väiksed esemed või suured ja keerukad stuudiolahendused. Seejärel tuleks uurida lähemalt: kui pildid pealtnäha meeldivad ning fotograaf on oma aega pühendanud pisidetailidele, näitab see, et ta on suuteline saama kõik vajaliku kunstiliselt ja maitsekalt pildile.

Sageli kiputakse meediaagentuuride noorema põlvkonna poolt ära unustama fotograafi töö tähtsust, panustades enamiku eelarvest telereklaamile ning videotegemisele. Et aga reklaamikampaania toimiks ühtse tervikuna, peaks siiski olema eelarvereas ka osa kvaliteetfotode jaoks. Kehva fotot vaadates ei pruugi potentsiaalne tarbija saada aru, kas tegemist on kehva toote või halvasti tehtud pildiga ning seega heidab ebakvaliteetne foto otseselt varju kogu ettevõttele. Seevastu korralik pilt kiidab toodet.

Milline foto müüb?

Tooteesitlus peab olema hästi läbimõeldud: eelnevalt tuleb läbi arutada detailid, mida klient tahab esile tuua ja oma toote juures näidata. Kogemustega fotograaf mõtleb kindlasti olukorraga kaasa ja jagab oma mõtteid parema tulemuse saamiseks tehnilisest vaatenurgast – mida saab ja mida ei saa teostada. Klassikalise tootefoto juures on väga oluline valgustuse seadmine, üks valguse skeem ei kehti kõigi toodete puhul. Väga keerukas on pildile püüda üle pakendi jooksvaid kuldseid ja säravaid elemente. Ent kui need on kliendi jaoks olulised, siis tuleb sellele kindlasti tähelepanu pöörata.

Kui klient toob oma tooted ja palub fotograafil oma visioonist rääkimata lihtsalt pildid teha, tulevad fotod piltniku käekirja ning tema tavapäraste tehniliste võtete järgi. Seejuures võibki juhtuda, et rõhk asetseb valel kohal või näiteks kompositsioonis kasutatud lillevaas on konkurendi kaubamärgi värvides. Alati tuleks enne fotograafile ülesande andmist mõelda läbi fotode põhiaspektid, seal kasutatavad esemed ning sobilikud värvitoonid. Paha mõte pole ka omapoolse lihtsa kavandi lisamine, kus oleks detailid peensusteni paika pandud ning välja toodud toote olulisemad aspektid. Kes tunneb sinu toodet paremini kui mitte sa ise?

Ära karda anda tagasisidet!

Reeglina ei teki nii nimetatud kehvad fotod mitte sellest, et fotograaf ei oska oma tööd, vaid sellest, et inimeste maitsed on erinevad. Kui lähteülesanne on algusest peale väga detailne ning ajagraafik paigas, ei tohiks möödalaskmisi tulla. Aga kohe, kui midagi ei meeldi, tuleks seda fotograafiga koos arutada. See on vajalik nii meeldivate fotode saamiseks kui ka fotograafi arenguks ning järgmise korra ladusamaks koostööks.

Ükski professionaalne fotograaf ei solvu, kui tema töö kliendile ei meeldi. Igaüks tahab areneda ning tagasiside on selleks parim tõuge. Hea fotograaf töötab kliendi piltidega, kuni tulemus on suurepärane mõlemale osapoolele. Ära karda küsida muudatusi või uusi pilte!

Hea tootefoto kestab sama kaua kui toode

Hea foto saamine ei tähenda ainult fotoaparaadiga klõbistamist, vaid kompositsiooni ja valguse sättimist ning järeltööd ja pildi mõõtudesse panekut. Fotode hind sõltub tellimusest: esiteks, mille jaoks on pilte vaja – kas internetis ja tootetutvustusprogrammis kasutamiseks või plakatile ning kataloogidesse trükkimiseks? Mida suuremaks on vaja pilti teha, seda suuremat töötlusaega see fotograafilt nõuab ehk seda kallim pilt tuleb. Reeglina tuleb lõplik foto kokku panna mitmest kaadrist. Aeganõudev on ka see, et näiteks läikivas köögis läikivaid nuge pildistades on vaja pärast kapipindadelt plekid ning peegeldused välja lõigata. 

Kui aga hea tootefoto on olemas ning toode ise endiselt tootmises, saab tehtud pilte kasutada aastaid. Seda muidugi juhul, kui klient on ostnud endale fotograafilt autoriõigused ning saanud kaasa nii trüki- kui ka veebikõlbulikud failid. Esimese jaoks kulub rohkem töötlemisaega, sest veebikõlbulikult pildilt ei paista selliseid defekte välja nagu paistaksid sama töötlusastmega tehtud plakatitelt. Kui fotograafiga on tehtud vaid piltide kasutusõiguse leping, peab teadma, et fotosid tohib küll kasutada, kuid neid ei tohi tükeldada või muud moodi autoriõigusega kaitstud fotot muuta.

Piltide hinda mõjutab veel üks asi: töö kiirus. Ka hommikul toodud toodetest saab loomulikult õhtuks pildid tehtud, kuid kellelegi ei meelde kunsti teha kiirustades. Lisaks peaks aega varuma tagasiside andmiseks ning muudatuste tegemiseks. Seega – mida rohkem on fotograafil aega, seda suuremat valikut pilte ning paremat kujundust on oodata.

Martin Hallik
M.A. Studio 
Ahtri 12, Tallinn 
+372 5370 0550
martin.hallik@mastudio.eu 
www.martinhallik.com

 

Otseturunduse sarja järgmine artikkel räägib sisu tootmisest. 

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Jälgi Bestmarketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

INZMO otsib TURUNDUSJUHTI

INZMO Kindlustusmaakler OÜ

06. august 2017